Allafreesimine ja ülesfreesimine on kaks erinevat tüüpi freesimistoiminguid, mida kasutatakse töötlemisprotsessides. Need erinevad lõiketera pöörlemissuuna ning tooriku ja lõikeriista vahelise suhtelise liikumise poolest. Neid kasutatakse sageli cnc-spukk-tüüpi freespinks.
Allafreesimine (ronimisfreesimine)
★ Allafreesimisel, mida tuntakse ka tõusufreesimise all, pöörleb lõikur ettenihke liikumisega samas suunas. See tähendab, et tööriista lõikeserv puutub kokku töödeldava detailiga kiibi maksimaalse paksuse juures.
★ Lõikejõudude suund kipub suruma töödeldavat detaili vastu lauda või kinnitust, tagades suurema stabiilsuse ja väiksema läbipainde.
★ Allafreesimine annab üldiselt parema pinnaviimistluse, kuna lõikejõud suunatakse toorikusse allapoole, minimeerides vibratsiooni ja värisemist.
★Siiski võib laastude eemaldamise juhtimine olla keerulisem ja teatud materjalide puhul on esialgsete survejõudude tõttu oht kõvaks muutuda.
Ülesfreesimine (tavaline freesimine)
★ Ülesfreesimisel, mida tuntakse ka kui tavalist freesimist, pöörleb lõikur etteande liikumise suunas. See tähendab, et tööriista lõikeserv puutub kõigepealt kokku töödeldava detailiga selle kõige õhemas kohas.
★ Lõikejõud kipuvad tooriku lauast eemale tõstma, mis võib vähendada stabiilsust ja suurendada läbipainet. See võib kaasa tuua vähem prognoositava pinnaviimistluse ja võib vajada täiendavat tuge või kinnitusvahendeid tooriku liikumise kontrollimiseks.
★ Laastude eemaldamine on üldiselt lihtsam ülesfreesimisel, kuna laastud tõstetakse tooriku küljest lahti. See võib teatud olukordades olla kasulik, eriti materjalide puhul, mis võivad kõvastuda.
★Ülesfreesimist seostatakse sageli suurema tööriista lõksu ja vibratsiooni riskiga, mis on tingitud tööriista esialgsest kokkupõrkest töödeldava detailiga.
Kokkuvõte
Peamised erinevused alla- ja ülesfreesimise vahel on lõikuri pöörlemissuund ja sellele vastavad lõikejõud. Allafreesimine on tuntud oma parema pinnaviimistluse ja stabiilsuse poolest, samas kui ülesfreesimine võib pakkuda eeliseid laastude eemaldamisel ja vähendada töödeldava detaili kõvastumise ohtu. Nende freesimistehnikate valik sõltub sellistest teguritest nagu materjali omadused, lõikeriista omadused ja töötlemistoimingu spetsiifilised nõuded.
